9. päev: Ootamatu retk Bali lõuna osas

Kõhud täis söödud, suundusime esialgu niisama tänavatele uitama. Päeva eesmärgiks oli broneerida päevareis kas saare lõuna või põhja piirkondadesse. Kuna üldjuhul algavad kõik päevareisid hommikul, siis ei osanud me arvata, et ühe reisi juba samal päeval ette võtame. Ühest putkast saime päris hea pakkumise ning pidime mõtlema päeva jooksul, kas võtame selle ette. Paar sammu edasi aga oli järgmine putka ning kui otsustasime ka sealt reise ja hindasid uurida, astus ligi ka üks autojuht. Tööd tal tolleks päevaks polnud ning peale kiireid läbirääkimisi oli nõus meile samal päeva saare lõunaosa tuuri tegema. Kuna me ei olnud kursis, mis on super hind päevasõitude osas, siis olime nõus lööma käed 550.000 ruupia osas. Esmalt sõitsime hotellist läbi, et me saaksime vajalikud asjad kaasa pakkida. 

Esimene peatus oli Nusa Dua rannas, kus oleks saanud erinevaid vahvaid tegevusi harrastada - vee sees, liiva peal, taeva all. Sujuvalt viidi meid ettevõtte juurde, kellega on omad diilid neil sõlmitud. Koheselt hakkas pihta jutt, et meile teevad allahindlust ja hind on hea jms. Hinnakiri oli tegelikult päris krõbe. Snorgeldamise hind oli kordades kallim kui Gilidel. Kuna Hanna oli mitmeid neid tegevusi ka varem teinud, siis oli tal hea ülevaade, mis oleks hea hinnaga ja mis mitte. Otsustasime oma raha ja aega natuke teiste asjade jaoks kulutada ning jätsime sellised tegevused mõneks teiseks reisiks. 

 

Järgmine peatus oli Padang Padang Beach Uluwatu piirkonnas. Randa pääsemiseks tuli maksta sümboolne summa, jäi vist 5000 ruupia kanti kui õigesti mäletada. Ranna juurde läks tee mööda treppe, millest osad olid väga kitsad ning kahe kalju vahele rajatud. Rand ise oli küllaltki pisike ja rahvast täis, kuid sellegipoolest imeline. Terve rannaala oli täis päikesevarje, mida sai selle kuuma ilmaga 100.000 ruupia eest laenutada. Kuna me olime seal vaid tunnikeseks, siis otsustasime hoopis kaljuseina ääres päikest vältida. Käisime ujumas ning sõime sealsamas ka lõunat. Kiitus vanemale kokatädile, kes selles palavas üksinda meeletus koguses burgereid, kuumi võileibu ja muid maitsvaid asju valmistas. 

Edasi viis tee meid järgmisesse randa, mille nime ei mäleta. Kuna taaskord tuli ette võtta suures palavuses mitmed trepiastmed, siis me täitsa veepiirini ei hakanud minema. Nautisime kõrgelt imelist vaadet ning pildistasime mõnda aega surfareid. Lained olid mõnusad! 

Kaunid surfirannad nähtud, oli aeg suunduda Uluwatu templi juurde. Kompleks oli uskumatult suur ja taaskord saime kohtuda oma lemmik tegelaste ehk ahvidega. Templid on teatavasti väga populaarsed turistide seas ning me olime sattunud kohta, kus ka meie olime populaarsed! Ikka paneb imestama, miks nendele kohalikele nii väga meeldib valgete inimestega pilti teha. Seekord sattus Hanna aga terve ühe grupi huviobriiti. Kõigil oli vaja teha esmalt üks pilt ja siis pärast ikka teine pilt veel. Just in case kui esimene korralikult välja ei tulnud. Lõpuks suutsime nende piiramisrõngast pääseda ning rahulikult templi alaga edasi tutvuda. 

Õhtu viimaseks peatuseks oli kalarestoran Jimbaranis, kus saime ka päikeseloojangut nautida. Taaskord oli tegemist söögikohaga, millega autojuhil omad kokkulepped. Söök midagi erilist ei olnud, kuid vaade oli ilus. Meri on ikka väga rahustav ja õnneks oli selge taevaga õhtu! Seal istudes saime ka aru, kui lähedal ma tegelikult lennujaamale oleme ning nägime lennukeid maandumas. 

Söögid söödud, tuli ette võtta sõit hotelli suunas, mis too hetk tundus nii pikk! Kutas tagasi olles ajasime oma väsinud jalakesed ikka veel jalutuskäigule ning otsustasime peatuda ühes "Spaas", mis kohe meie hotelli lähedal oli. Niiöelda spaad on neil väga pikalt avatud - hommikul kella 9st õhtul 12ni. Me läksime sinna ilmselt mingi 9-10 paiku.. lasime teha kiire massaaži, mis läks maksma 50.000 ruupiat ehk natukene üle 3 euro!! Juba too õhtu sai otsustatud, et sinna me läheme veel tagasi ja proovime teised massaažid ka ära. 

Uni tuli magus ja järgmine hommik ei tahtnud üldse ärgata! 

Mmmuah

Kärry