teisipäev, 5. aprill 2016

Puhkust tuleb alustada meeldejäävalt

 Täna oli siis viimane tööpäev enne puhkust. Päev nagu päev ikka - tööpäev venis tavapäraselt mõned tunnid pikemaks. Kell oli neli, siis juba viis. Mõtlesin endamisi, et teen mõned kiired asjad veel ära, siis jääb kolleegile vähem muret kanda, ja ühtäkki opppaaa.. kell oli juba pool kaheksa ning rohkem polnud enam viisakas venitada. Kuna ma polnud ammu üht sõbrannat näinud, siis sai planeeritud, et enne reisi tuleb kindlasti näha. Mõeldud ja tehtud. Tommi pannkoogid olid juba mitu päeva mõlemal end mõtteis meelde tuletanud ning neelud käima pannud. Kui ühed korralikud pannukad koos vahukoore ja maasikamoosiga olid Coca-Colaga alla loputatud, ei saanud ju ometi õhtule veel joont alla tõmmata. Muljetada oli oi kui palju. Taaskord mõeldud ja tehtud ning kõrvalasuvast Rimist sai kaasahaaratud üks vein. Seadsime sammud sõbranna juurde, kus sai veel mõned tunnid muljetatud. Vein läks, juust läks, aeg läks, küünlad olid üksteise järel kustumas ning uneaeg koputas ka tasapisi juba pea peale.

Kui kell hakkas südaööle lähenema, tuli hakata samme kodupoole seadma, sest erinevalt minust oli Riini ees ootamas tööpäev. Arvestades minu laiskuseastet ja buss number 16 liigtihedat sõidugraafikut, sai otsus langetatud takso kasuks. Juba mitmed korrad varasemalt oli Taxify appist läbi käinud Tesla Model S, aga kordki polnud õnnestunud valikut selle kasuks osutada. Mõtlesime ja naljatlesime mõnda aega sellel teemal ning lõpuks otsustasime, et kammooooon, ikkagi puhkus ju. Võib enne reisi endale ühe Tesla sõidu lubada küll. Meeleolu parandajaks ja mis ma selle Elon Muski kohta ikka raamatut loen kui Tesla sõitu ära ei proovi. Otsustatud ja tehtud. Ja võib öelda, et puhkus algas ikka sellise südamest naermise saatel, et ma loodan, et ka järgnevad nädalad mööduvad sama lõbusalt.

Enne autosse istumist vaatasin juba väljast, et no on ikka kihvt auto küll! Ja seest oli ka nõnda kena (see nõnda kena on mul mingi viimase aja meeldivaim väljend, keegi ütles mulle kord, et ma kõlavat justkui naabersaare rahvas kui seda ütlen.. no kui nii siis nii.. äkki vastabki tõele, sel juhul tervitused Söörömööle). Au ja kiitus taksojuhile ning kui keegi soovib tõesti toredat tujuparandust, siis võtke üks sõit kesklinnast Mustamäele ning teie tuju on koheselt parandatud! 

Autosse istudes oli tavapäraselt esimeseks dilemmaks marsruudi valimine - no kas sõita läbi kesklinna, minna mööda Tehnikat või hoopis kruiisida mööda tühja Järvevana teed. Jätsin kogu otsustamise juhi otsustada, sest mida mina ka tean, kaasreisjana ja pidevates aruteludes kaasanoogutajana pole ma endiselt selgeks saanud, mis ajahetkel, mis teelõik kõige mõistlikum valik on. Peaasi, et see tee koju viiks. Auto ümber pööratud, suund Tehnika poole võetud, võis vestlus alata. Avalöök oli võimas: "Kell 12 juba naistel kõik jutud räägitud või?" Eks ma hakkasin juba selle peale naerma, oli aru saada, et kojusõit saab tore olema. Ma siis seletasin, et minul algas puhkus, aga sõbrannal paraku tööpäev ees ootamas. Rääkisin talle koheselt ka sama Tesla nalja, mis me toas tegime. Seejärel tuli kiire päring reisi asukoha kohta. Ja teate mis, selle asemel, et öelda, et vauuuuu, väga tore, tabas taaskord üks ootamatu vastus: "See reis saab päris väistav teil olema." Pluss veel juurde mõningad kommentaarid. Ilmselt blogist lugedes ja kõrvaltvaatajana see tundub väga seosetu ja mitte naljakas, aga no antud hetkel oli ikka naerda kui palju. Seejärel sai räägitud natuke reisiaegadest ja lendude pikkusest ning lõpuks jõudis jutt kliimani. Ütlesin,et ilmateade lubab vihma, äikest ja ka päikest. Ja taaskord tabas ootamatu vastus:  "Sealne äike on päris hirmutav!" Mul polnud sellele järgneva lõigu peale muud teha kui ainult naerda ning öelda, et ma juba kahetsen seda Tesla sõidu valikut, ning et nüüd ma olen juba päris hirmul. Seejärel muljetas juht natuke oma naise reisist Balile, mis oli aset leidnud mõned aastad tagasi. Mõningad Baliga seonduvad naljad veel siia-sinna, ning siis tabas mind järgmine ootamatu naerupahvakas. "Mu naine on prillikandja nagu Teiegi. Aga Tal juhtus naljakas seik. Ahvid tegid ta prillid katki." Kiirele kaastundele järgnes taaskord üks omaette muigamine ning mul ei jäänud muud üle kui öelda, et väga tore, et homme oma läätsed kätte saan ning prillid jätan seega rahumeeli kodumaale. Pajatasin talle ka loo sellest, mismoodi Hannat üks vahva ahvike hammustas. Seega kõik lõhnad, läikivad kulinad, prillid, krõpsud ja kommid tuleb Monkey Forestisse minnes kotti peita või ära unustada selleks päevaks. 

Kojusõit kesklinnast Mustamäe tornide vahedele oli möödunud väga kiirelt ja südamest naerdes. Lõpetuseks lisati veel nali selle kohta, mismoodi Eesti pikad naised on seal hinnatud, soovis mulle ja sõbrannale toredat reisi ning nii see esimene kojusõit Teslaga lõppes. Minu jaoks oli see igatahes väga tore algus puhkusele ja Bali reisile. Kui tihti seda ikka ette tuleb, et sa tükk aega mõtled, mis taksot valida ning juht pajatab sulle siis veel lugusid sellest, kuidas tema lähedale inimene on samal saarel, kuhu sa kohe-kohe oled suundumas, mõned aastad tagasi puhkamas ja tööreisil käinud.

Vahva värk! Nagu Riingi arvas, siis see Tesla oli "saatus" enne reisi.. vajalik doos naeru ja rõõmu! Sama toredaid ja ootamatuid naerupahavakaid kõigile teile ka! 

Mmmuah,
Kärry

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar